Neli kõige vähenõudlikumat toataime

Toataimed kaunistavad kodu ning loovad parema meeleolu. Toataimedega saab muuta ka üürikodu lihtsa vaevaga isikupärasemaks. Kiirel eluperioodil tuleb tihtipeale aga ette olukordi, kus lemmik toataim on õied langetanud ning eluspüsimise vastu streikima hakanud.

Millised on kõige vähenõudlikumad toataimed, mis on sobilikud kiire elutempoga taimekasvatajatele?

Aaloe

Aaloe puhul on tegu tuntud ravimtaimega. Inimesed on kasutanud aaloe tervendavaid omadusi ligi tuhandeid aastaid. Kuna taimele ei ole hea üleliigne hoolitsemine, siis sobib aaloe väga hästi algajale ja laisale peremehele. Aaloe armastab valgust, kuid vihkab liigniiskust. Suvisel ajal võib taime kasta rohkem, talvisel ajal aga korra nädalas.

Fun fact: Aaloe lehtede sees olev geel sisaldab 75 erinevat tervist andvat toitainet, sealhulgas aminohappeid, vitamiine, mineraale ja ensüüme.

Havisaba

Havisaba on rahu ja õnne taim. Taim sobib hästi algajale taimekasvatajale, sest on väga vastupidavad. Lehtede kõrgus võib ulatuda paarikümnest sentimeetrist kuni paari meetrini. Taime õis on rohekasvalge ning mõne liigi õis on ka meeldiva lõhnaga. See taim eelistab kasvada mõõdukalt valges kasvukohas. Talvel hoida taime jahedamas ruumis (mitte alla 15 kraadi). Taime tuleks kasta pigem vähe – kord kahe nädala jooksul.

Fun fact: Erinevalt teistest taimedest, kes toodavad hapnikku päeval ja öösel magavad, toodab havisaba hapnikku nii päeval kui öösel. Seetõttu on see ideaalne taim magamistuppa. 

Bromeelialised

Bromeelialiste hulka kuuluvad näiteks: billbergia, tillandsia, neoregeelia, ekmea ja gusmaania. Tegu on taimeliigiga, mis ei hooli ajutisest unarusse jätmisest ning võib sedapuhku isegi õitsema hakata. Taim toob tuppa eksootilise tunde. Taime kasta valades vett taime lehtedest moodustunud lehtrisse. Kastke pigem vähem kui rohkem. Bromeelialiste juurestik on väike, mistõttu ei vaja taimed suurt potti.

Fun fact: Bromeelialiste veereservuaarid on elupaigaks paljudele putukatele, nende vastsetele, aga ka selgroogsetele.

Draakonipuu

Draakonipuu puhul on tegu vastupidava toataimega. Sellel on nahksed, pikad allapoole otsaga lehed. Taime lehestik võib olla erinevat värvi – kreemikate laikudega, punaste äärtega, valgete triipudega või üleni roheline. Draakonipuu armastab valgusrikast või poolvarjulist keskkonda – mida triibulisemad on taime lehed, seda rohkem valgust see vajab. Hoiduda tuleks aga otsesest päikesevalgusest! Kindlasti ei tohi kasta taime üle – kui leheotsad muutuvad pruuniks ja kuivaks, siis on see märk ülekastmisest. Draakonipuud on soovitav kasta üks kord nädalas – enne kastmist tuleks kontrollida mulla kuivust – kui muld on läbivalt kuiv, siis tuleb taime kasta.

Fun fact:  Looduses kasvab draakonipuu 2-5 meetri kõrguseks