Sellel nädalal vaatleme ühte väga sageli vaidlusi ja probleeme tekitanud teemat – üürihinna tõstmine. Kas üürileandjal on õigus tõsta ühepoolselt üürihinda ning kui tihti seda teha tohib?
Lisaks anname vastuse küsimusele millised riskid võivad kaasneda kui üürnikuks on välisriigi kodanik. Ole teadlik ning üüri turvaliselt.
Mis tingimustel, kui tihti ja kas üldse võib üürileandja tõsta üürihinda?
Juhul, kui tegemist on tähtajatu üürilepinguga, on üürileandjal õigus tõsta üüri iga aasta möödumisel lepingu sõlmimisest.
Kui tegemist on eluruumiga, siis peab üürileandja üürnikule üüri tõstmisest teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 30 päeva enne üüri tõstmist ja sealjuures üüri tõstmist ka põhjendama.
Üüri tõstmise teates tuleb märkida:
1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
2) mis ajast üür suureneb;
3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
4) üüri tõstmise vaidlustamise kord.
Kui üürileandja ei teata üüri tõstmisest üürnikule korrektselt või kui üürileandja hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles, siis on üüri tõstmine tühine.
Muu kui eluruumi üürilepingu puhul võivad üürilepingu pooled kokku leppida üüri tõstmises tihemini või harvemini. Tähtajalise eluruumi üürilepingu puhul üüri tõsta ei saa, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud enam kui kolmeaastase tähtajaga ning üürilepinguga on üürileandjale antud õigust tõsta ühepoolselt üüri mitte rohkem kui kord aastas
Lisaks on võimalik kokku leppida eluruumi üüri perioodilises suurenemises. Sellise kokkuleppe saab sõlmida aga üksnes siis, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud.
Üürileandja seisukohast on eluruumi üüri perioodiline suurenemise kokkulepe võrreldes üüri igakordse tõstmisega parem lahendus, kuivõrd perioodilise suurenemise ülemäärusust ei saa üürnik vaidlustada.
Millised riskid kaasnevad üürileandjale, kui üürnikul pole elamisluba?
Üürileandja, kes soovib üürilepingu sõlmida välismaalasega, on kohustatud kontrollima välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust ehk elamisluba.
Bidrento haldusplatvormil on kehtiva elamisloa kontrollimine muudetud eriti mugavaks ning lihtsaks tänu rahvastikuregistri ja maksehäire raportile.
Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega üürilepingu sõlmimine ei ole siiski karistatav. Karistatav on üksnes teadlik illegaali varjamine, mille eest varjaja saab tasu, kuid selliseks tasuks ei loeta üüri, mida tuleb üürileandjale maksta eluruumi kasutamise eest vastavalt üürilepingule.
Küll aga tuleks elamisloata üürniku puhul silmas pidada seda, et kuivõrd üürnikul puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, siis võib üürniku seisund ja asukoht üsna kiiresti muutuda ning üürileandja võib leida end olukorrast, kus üürnik on pidanud kiirustades ning alles üürilepingu kestvuse ajal riigist lahkumata ning üürileping on jäänud korrektselt lõpetamata.
Mis on Bidrento?
BIDRENTO on täisautomaatne tarkvara pikkaajaliste üürikorterite haldamiseks. Igapäevased korduvad tegevused on automatiseeritud.
See on spetsiaalselt loodud maakleritele, halduritele ja üürileandjatele. Sobilik eri suuruses ettevõtetele üürikorterite ja üürimajade haldamiseks. Bidrento säästab Sinu väärtusliku aega ja aitab vähenada üürikorterite vakantsust. Rohkem infot Bidrento kohta leiab siit: BIDRENTO.
Õiguslikele küsimustele on aidanud ülevaatlikud vastused koostada Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Andres Kivi.
