Üürimisel ja üürilepingu koostamisel puututakse tihti kokku mitmete keeruliste küsimustega. Erinevaid seadusi ning informatsiooni millest lähtuda, on väga palju ning see võib osutada äärmiselt tülikaks ja aeganõudvaks protsessiks. Seetõttu tuleb sageli korrektse üürilepingu koostamisel pöörduda ka juristi abi poole.
Eksiarvamuste ning võimalike vaidluste vähendamiseks avaldab üürikinnisvara haldustarkvara Bidrento koostöös advokaadibürooga Hedman Partners igal nädalal kaks kõige enam levinud üürimisega seotud küsimust. Toome asja selgust ning muudame üüriprotsessi tavainimese jaoks turvalisemaks ning teadlikumaks. Käesolevas artiklis keskendume küsimustele kes kohustub tasuma remondifondi eest ning kas tagatisraha võib küsida rohkem, kui ühe kuu eest?
Kes maksab remondifondi eest?
Uue seaduse raames eluruumi üürilepingu puhul võivad pooled kokku leppida, et üürnik maksab mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses terve hoone (nt kortermaja puhul kortermaja konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja üldpindade) korrashoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid. Mõistlik, vajalik ja ettenähtav on nt olukord, kus üürnik peab üürilepingu täitmise jooksul tasuma remondifondi umbes samas suurusjärgus, kui oli üürilepingu sõlmimise hetkel.
Äriruumi üürilepingu puhul on pooled praktiliselt piiranguteta vabad valima, millistes tingimustes nad kokku lepivad. Kokkuleppe puudumisel maksab remondifondi üürileandja.
Kas üürileandjal on võimalik küsida tagatisraha rohkem kui ühe kuu eest?
Jah. Siinkohal tasub arvestada, et seaduse kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.
Äriruumi üürilepingu puhul ülal toodud piirangud ei kehti, ehk äriruumi tagatisraha võib olla ka suurem kui 3 kuu üüri ulatuses ja selle tasumine võib toimuda ka korraga.
Kui eluruumi üürileandja on tagatisraha arvelt rahuldanud oma nõude üürniku vastu, võib ta nõuda tagatisraha taastamist üürilepingus kokkulepitud ulatuseni. Üürnik võib tagatisraha taastada kolme kuu jooksul võrdsetes osades.
Äriruumi üürilepingu puhul võib samuti nõuda tagatisraha taastamist kokkulepitud ulatuseni, kuid eluruumi üürilepingu puhul kohalduvate piiranguteta.
Taavo Annuse, Bidrento asutaja kommentaar tagatisraha küsimusele:
“Kui üürileandja on nõudnud üürnikult tagatisraha, siis seaduse järgi peab ta selle hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi ning vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Päriselus ei ole see üldlevinud praktika. Enamik üürileandjaid seda ei tee ning üürnikud seda tavaliselt ka ei nõua. Kui vaadata näiteks 12-kuulise tähtajalise hoiuse intresse viies suuremas Eestis tegutsevas pangas, siis need on hetkel vahemikus 0%-1,1%, mis lihtsa arvutuse kohaselt teeniks intresside näol 0-5,5 EURi aastas (arvestatud oli Tallinnas keskmise kuu üüriks 500 EURi, 1 kuu üür tagatiseks ning kasutati 12-kuulist tähtajalist hoiust). Siit ka järeldus, et praktikas ei ole tõesti erilist tähtsust, kas tagatisraha hoiustatakse või mitte, sest keskmine tähtajalise hoiuse intress on sisuliselt 0%.”
Mis on Bidrento?
BIDRENTO on täisautomaatne tarkvara pikaajaliste üürikorterite haldamiseks. Igapäevased korduvad tegevused on automatiseeritud.
See on spetsiaalselt loodud maakleritele, halduritele ja üürileandjatele. Sobilik eri suuruses ettevõtetele üürikorterite ja üürimajade haldamiseks. Bidrento säästab Sinu väärtusliku aega ja aitab vähenada üürikorterite vakantsust. Rohkem infot Bidrento kohta leiab siit: BIDRENTO.
Soovi korral lubame oma artikleid avaldada teistes väljaannetes, kui juurde on lisatud viide algallikale ehk meie veebilehele.
